Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

Euroopa Komisjoni tegevuskavas „Ettevõtlus 2020“ märgitakse, et ettevõtlusega tegeleva elanikkonna ja eriti alustavate ettevõtjate seas on alaesindatud noored, naised, puudega inimesed ja sisserändajad. Tegevuskavas püstitatakse ülesandeks avada neile juurdepääs ettevõtlusele, et luua neile töökohti, muuta nad majanduslikult ja sotsiaalselt tugevamaks ning suurendada nende loovust ja innovatiivsust. Sealjuures tuleb arvesse võtta eri rühmade vajadusi, ootusi ja norme, mis on seotud nõustamise ning teabe pakkumise ja vastuvõtmisega.

Sooline võrdõiguslikkus ettevõtluses tähendab, et naistele ja meestele on tagatud võrdsed võimalused ettevõtete loomiseks, sh juurdepääsuks stardikapitalile; ettevõtete tegevuse laiendamiseks; töö- ja pereelu ühitamiseks; osalemiseks ettevõtjaid koondavates võrgustikes ning ettevõtluspoliitika kujundamisel.

Naiste omanduses olevate ettevõtete madalam tootlikkus on seotud madalama kapitalimahukusega, kogemuste erinevuse, juhtimisstiili, juurdepääsuga ressurssidele ja ettevõtlusvõrgustikele. Toetuse ja nõustamise puhul arvestatakse naisettevõtjate vajadustega, mis tulenevad nende tegutsemisest meestest erinevates majandusharudes ja nende erinevast olukorrast ühiskonnas (suurem hoolduskoormus, töö- ja pereelu ühitamise raskused jms), et tagada neile meestega võrdseid võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks.

Võrdseid võimalusi toetab ettevõtlikele naistele tugivõrkude teenuste pakkumine ning väikese ärikogemusega naiste juhendamine kogenud mentorite poolt.

Võrdsete võimaluste tagamiseks kaardistatakse alustavatele ja tegutsevatele naisettevõtjatele vajalikud teenused ning tehakse need kättesaadavaks maakondlike arenduskeskuste kaudu;

Kogutakse sooliselt eristatud andmeid ja koostatakse perioodiliselt ülevaateid naisettevõtjate olukorrast ning nende poolt kasutatud teenustest.

Ettevõtluskeskonna uuringutega kogutakse ja analüüsitakse erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse (noored ja vanemaealised, naised ja mehed, puudega inimesed, vähemusrahvuste esindajad) kuuluvate ettevõtjate olukorda ja vajadusi.

Konsulteeritakse naisettevõtlust edendavate organisatsioonide ja ühendustega ning arvestatakse puudega ettevõtjate erivajadustega.

Analüüsitakse loodavate ettevõtete ja töökohtade mõju naiste ja meeste tööhõivele ja soolise palgalõhe vähendamisele.

Piirkondade tööhõive ja ettevõtlikkuse kavades on välja toodud, milliste tegevustega toetatakse naisettevõtlust, soodustatakse naiste omanduses olevate mikro- ja väikeettevõtete kasvu ning ekspordivõimekust.

Ettevõtete loomisel uute töökohtade tekitamiseks analüüsitakse fondide ressursside jagunemist sugude vahel.

Selleks, et info MAK-ide nõustamisteenustest jõuaks erinevate sihtgruppideni, selgitatakse välja, millised on nende sihtgruppide eelistatud ning enimkasutatavad teabekanalid.

Ettevõtlusteadlikkuse tõstmisel peetakse silmas, et naiste ettevõtluse laiendamiseks on oluline pakkuda selliseid rollimudeleid, mis suunavad naisi ettevõtlusega alustama ka kiirelt arenevates valdkondades.