Meede 4.1 - Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes

Soolise võrdõiguslikkuse ja sooaspektide arvestamisel teadusvaldkonnas on kolm põhieesmärki:

– saavutada sooline tasakaal uurimisrühmades;

– saavutada sooline tasakaal teadus- ja uurimistegevusega seotud otsustuskogudes;

– integreerida sooaspekti arvestamine ja sooline analüüs teadus- ja innovatsioonitegevuste sisus.

Horisont 2020 programmide raames on ette nähtud struktuurimuutuste toetamine teadusasutustes, võttes süsteemsemalt arvesse programmide erinevates etappides soolise võrdõiguslikkuse mõõdet. Programmis on rõhutatud vajadust edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust teadustöös ja innovatsioonis, käsitledes konkreetselt soolise ebavõrdsuse põhjuseid, kasutades täielikult ära nii nais- kui meessoost teadlaste potentsiaali ning arvestada soolisi aspekte teadustöö ja innovatsiooni sisus.

1) Ülalnimetatud põhimõtet arvestatakse Eesti teadus- ja arendustegevuses.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses on öeldud:

„Programmi „Horisont 2020“ tegevus peaks edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust teadustöös ja innovatsioonis, käsitledes konkreetselt soolise ebavõrdsuse põhjuseid, kasutades täielikult ära nii nais- kui ka meessoost teadlaste potentsiaali ning arvestama soolisi aspekte teadustöö ja innovatsiooni sisus, pöörates samuti tähelepanu soolise tasakaalu tagamisele asjaomases teadustöö ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ning muudes asjakohastes nõuandvates või ekspertkogudes, et parandada teadusuuringute kvaliteeti ja ergutada innovatsiooni. Samuti tuleb püüelda Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 ning EL-i toimimise lepingu artiklis 8 sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise poole.“

2) Eesti Teadusagentuur on allkirjastanud Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi, mis kutsub üles rakendama võrdse kohtlemise printsiipi, sh naistele ja meestele võrdsete võimaluste loomist. Hartas rõhutatakse püüdlemist soolise tasakaalu poole töötajaskonna kõigil tasanditel, sealhulgas juhendamis- ja juhtimistasandil. See on saavutatav võrdseid võimalusi pakkuva värbamis- ja edutamispoliitikaga ja valiku- ja hindamiskomisjonides valitseva soolise tasakaaluga.

3) Rahvusvahelise kompetentsi sissetoomisel Eestisse arvestatakse vajadusega tõsta teadusasutuste kompetentsi sooliste aspektidega arvestamiseks teadustöö ja innovatsiooni sisus ning vastavate metoodikate ja lähenemisviiside omandamiseks.

4) Meetme hindamisel analüüsitakse rahastatud teemade juhtide vanuselist ning soolist jaotust.

5) Kõrgkoolide ja teadusasutuste organisatsioonikultuuris pööratakse tähelepanu kaitstud tunnuse (sugu, vanus, rass, rahvus või etniline päritolu, nahavärv, usulised, poliitilised või muud veendumused, seksuaalne orientatsioon) diskrimineerimise vältimisele ja rakendatakse vastavaid sihipäraseid meetmeid.

6) Eesti noorteadlaste ja magistrantide õppe- või teadustööga seotud lühiajaliste õpirännete toetamisel välisriikidesse arvestatakse toetuste jagamisel soolist tasakaalu