Võrdsete võimaluste edendamine tüüptegevuste lõikes
Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamiseks ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevdamiseks tuleb kõigi meetmete puhul lähtuda sotsiaalsete rühmade (sh naised ja mehed, puudega inimesed, vanemaealised, noored, eri rahvuste esindajad) vajadustest ja ühiskondlikust staatustest ning arvestada, kuidas kavandatavad meetmed võivad mõjutada nende gruppide liikmete olukorda ühiskonnas, seades eemärgiks võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamise.
Alljärgnevalt on erinevate tüüptegevuste kaupa välja toodud aspektid, millele tuleks meetme tegevuste elluviimisel tähelepanu pöörata, selleks, et kaasa aidata soolise võrdõiguslikkuse ning eri vanuses ja rahvusest inimeste võrdsete võimaluste edendamisele ning puudega inimestele juurdepääsu tagamisele.
Kollektiivsete otsustuskogude tasakaalustatud sooline koosseis
Sidusgruppide, koostööpartnerite, koostöökogude, eri institutsioonide, strateegiliste asutuste ja organisatsioonide esindajate valimisel ja kollektiivsete juhtimiskogude koostamisel tuleb püüda saavutada sooliselt tasakaalustatud (40%/60%) osalemismäär.
Sooline tasakaal otsustuskogudes aitab kindlustada, et ajaloolis-kultuuriliselt tingitud nn naiste ja meeste erialad, valdkonnad, kutsed ja kogemused on võrdväärselt esindatud. Erinevate vaatenurkade ja kogemuste esindatus võimaldab teha kvaliteetsemaid otsuseid.
On oluline silmas pidada, et esindatud/kaasatud oleksid nii nende valdkondade esindajad, kus on ülekaalus naistööjõud, kui need valdkonnad, mille peamine töötajaskond koosneb meestest. Esindajate sooliselt tasakaalustatud valiku võimaldamiseks, võib paluda institutsioonidel esitada kaks eri soost kandidaati.
Eriealiste ja rahvusgruppide kaasatus otsustamisse
Otsustusprotsessides osalemine toetab kontakte eri sotsiaalsete gruppide vahel, võimaldab kasutada mitmekülgsemaid teadmisi ja kogemusi ning tagab otsuste legitiimsuse. Võimalus midagi sotsiaalselt mõjutada on tihedalt seotud muude võimalustega, kaasatuse tundega, kodanikuksolemisega jms Eesmärgiks on ka erinevate põlvkondade lõimimine ja koostegutsemise soodustamine.
Puudega isikute esindusorganisatsioonide kaasatus ja konsulteerimine
Kaasatus tagab selle, et osatakse arvestada füüsilise ja intellektuaalse juurdepääsuga (juurdepääs informatsioonile), ja ollakse teadlikumad puudega inimeste töövõimalustest ja nendega seotud teemade käsitlemisest meedias.
Arvestada tuleb, et puudega naised on sageli ebasoodsamas olukorras nii puude, soo kui ka vanuse tõttu. Seetõttu, on nad ka üheks haavatavamaks ühiskonnagrupiks
Värbamine, töötajate komplekteerimine, projektijuhtide valik
Värbamisel ja töötajate valikul arvestatakse nii soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega kui võrdse kohtlemise põhimõtetega, mis eeldavad ka erinevates olukordades olevate isikute erinevat kohtlemist. Vältida tuleb ebasoodsat kohtlemist soo, vanuse, rahvuse või puude alusel.
Sidusgrupid ja koostöö
Koostöö tegemisel erinevate huvipooltega arvestatakse, et kaasatud oleksid kõik grupid, keda meetme tegevused puudutavad.
Koolitused
Mitmes meetmes ette nähtud tegevused puudutavad programmi osapoolte koolitamist. Oluline on, et koolitustes käsitletaks koostöös asjatundjatega soolise võrdõiguslikkuse valdkonda ja vähemusgruppide olukorda ja küsimusi, mis aitaksid tuvastada, teadvustada ja muuta hoiakuid meeste, naiste, noorte, eakate, puudega inimeste ja muust rahvusest inimeste suhtes. Viimane on eriti oluline nõustajate ning tööandjate ja mentorite koolitamisel, kuna mõnel sotsiaalsel grupil on tööturule pääsemiseks tööandja hoiakutest tulenevad takistused. Kriitiliseks küsimuseks on koolitajate vastav pädevus ja kompetents.
Juhend- ja õppematerjalid
Juhendmaterjalide ning metoodikate väljatöötamisel on läbivaks eesmärgiks luua ühtne arusaam soolise ebavõrdsuse põhjustest ja tagajärgedest ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest ning eri vanuse- ja rahvusgruppide barjääridest haridus- ja tööturul või avalike teenuste kasutamisel. Juhendmaterjalide väljatöötamisel ja vahendamisel arvestatakse puudega inimeste erivajaduste ja universaalse disaini põhimõtetega ning põlvkondade- ja rahvuste vaheliste suhete arendamise vajadusega
Teavitus, informatsioon ja kommunikatsioon
Kasutatavad müügi- ja turundussõnumid, esitlused, trükised, reklaami- ja pildimaterjal ei tohi sisaldada soostereotüüpseid väiteid ja kuvandeid ega diskrimineerivaid hoiakuid eri soost, rassist, rahvusest, vanuses, usutunnistuse või veendumusega ning puudega inimeste suhtes.
Kasusaavate sihtgruppide sooline tasakaalustatus
Meetmetest kasusaavaid sihtgruppe võib rühmitada kõikvõimalikel alustel. Tähtis on, et nendes kajastub ka sugu, vanus, rahvus ja/või puudelisus. Haridus- ja tööturul erineva staatusega sotsiaalsed grupid ei tohi sattuda ebasoodsamasse olukorda, vaid peavad meetmetest ühtviisi kasu saama.
Naised ja mehed peaksid saama meetme tegevustest võrdväärselt kasu (v.a erimeetmete puhul, kus tegevused on suunatud ühele soogrupile).
Eri vanuses ja rahvusest hüvede saajate võrdne ja õiglane kohtlemine
Vähemusgruppide osalemise edendamine (jõustamine, mõjuvõimu suurendamine) meetme kõikides tegevustes ja tasanditel, eesmärgiga vältida ühiskondliku osaluse vähenemist, jõuetus‐ ja pettumistunde süvenemist ning ühiskonnaelust eemaldumist.
Etniliste vähemuste sotsiaalmajandusliku heaolu ja eneseteostuse võimaluste suurendamine ning kultuuriliste barjääride ja negatiivsete rahvuslike stereotüüpide kaotamine ühiskonnas.
Vanemaealiste sotsiaalse tõrjutuse vähendamine ja nende igakülgne kaasatus ühiskonnaellu.
Puudega inimeste juurdepääs teenustele ja hüvedele
Puudega inimeste sotsiaalne kaasatus võimaldab neil luua senisest suuremat sidet sotsiaalse keskkonnaga, saada osa samalaadsetest teenustest, mida kasutavad puudeta inimesed. Ligipääsetavuse all mõeldakse keskkondade, toodete, teenuste ning informatsiooni kättesaadavust, kasutatavust ning mõistetavust kõikide inimeste poolt, olenemata nende füüsilisest või vaimsest võimekusest.
Võrdseid võimalusi takistavate barjääride ületamine
Ebasoodsamas olukorras sihtrühma võimalusi parandab eelisolukorra loomine sihtrühma liikmetele ja nende konkreetsete võimaluste ja vajaduste arvestamine tegevuste pakkumisel, sisus ja korraldamisel.
Potentsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevatele soo, vanuse, rahvuse või puude alusel kategoriseeritavatele rühmadele võrdsete võimaluste tagamine peab toetuma olukorra analüüsile, mis toob välja need takistused ja barjäärid, millega nimetatud gruppidesse kuuluvad isikud kokku puutuvad. Vastavatele teadmistele tuginedes saab arvestada, milliseid tegevusi, tugimeetmeid, eri kohtlemist on vaja selleks, et saavutada võimaluste võrdsus võrreldava (enamus)grupiga.
Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul ja toetada naiste ja meeste võrdsemat osalemist otsustamisprotsessides.
Vähemusgruppide ebasoodsam olukord on sageli tingitud nii väiksemast informeeritusest, kõrvalejäämisest, diskrimineerimise tunnetamisest kui ka erinevate rahvuste vahel kontaktide puudumisest/vähesusest.
Tööturu segmenteeritus rahvuse alusel süvendab mitte-eestlaste arvamust ühe või teise tegevusvaldkonna kättesaadavuse piiramisest nende rühmale.
Eesmärgiks on vähendada erinevusi tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel.
Puudega isikute juurdepääsu küsimused sõltuvad puude liikidest ja keskkonna kohandamisest.
Käesoleva aasta 1. juulil jõustunud ehitusseadustiku (EhS) § 7 sätestab, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. EhS § 11 lõike 2 punkti 8 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul ka puudega inimeste erivajadusi. EhS § 11 lõige 4 annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid. 01.03.2016 seisuga puudub Eestis vastav kehtiv määrus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2002. a. määrus nr 14, milles on kinnitatud nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes kaotas kehtivuse uue ehitusseadustiku jõustumisega 01.07.2015. Ministeeriumi seisukoht on, et hea tava kohaselt tuleb vana määrust kohaldada kuni uue määruse jõustumiseni. Valminud on ka uue määruse eelnõu, mille kohaselt laienevad ligipääsetavuse nõuded suuremale ringile hoonetele, sealhulgas büroohoonetele.
Puudega inimestele tuleb tagada võrdsed õigused/võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja eneseteostuseks.
Lisaks hoonete juurdepääsetavusele, on hariduses oluline ka juurdepääs õppe sisule (nt õppemeetodite, -vahendite ja õppekorralduse mitmekesistamine ja kohandamine õppijate vajadustele).
Uuringud ja analüüsid
Kõikide uuringute ja analüüside puhul tuleb arvestada soolist aspekti, kasutada soo lõikes eristatud andmeid ning analüüsida barjääre, mis eri soost inimestel tegevustest täielikku kasusaamist takistada võivad. Asjakohastes uuringutes tuleb lisaks soolisele eristusele analüüsida ka erinevusi noorte ja vanemaealiste isikute ning vähemusrahvuste olukordades. Mida täpsemad ja konkreetsemad on andmed eri gruppide kohta, seda lihtsam on välja töötada teadmispõhiseid ning inimesekeskseid poliitikaid ning teenuseid.
Uuringutest selgunud asjaolude tõlgendamisel tuleb muuhulgas kasutada soouurimuslikku lähenemist, mis analüüsib sooliste erinevuste põhjuseid ning pakub rahvusvahelisele kogemusele tuginevaid lahendusi.
Rahvusvahelise kompetentsi Eestisse toomine ja siin levitamine
Rahvusvahelist kompetentsi iseloomustab enamasti suurem teadlikkus nii sooliste aspektide olulisusest, soolise ebavõrdsuse struktuursest olemusest kui ka vähemuste inimõiguste kaitsest. Seda on oluline arvestada, sest just nende osas on Eestis puudujääke ja lünki.
Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord
Seirekomisjoni dokumendis „Üldised valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 rakenduskava prioriteetsetele suundadele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ on üheks üldiseks valikukriteeriumiks projekti mõju läbivatele teemadele, sh võrdsetele võimalustele (sooline võrdsus, erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine, võrdsed õigused ja võimalused puudega inimestele ja võrdsete võimaluste tagamine sõltumata rahvuslikust kuuluvusest).
Projekti tegevuste mõju hindamisel võrdsete võimaluste läbivale teemale tuleks hinnata, kas ja kuivõrd on kavandatud konkreetsed eesmärgid ja tegevused soolise võrdsuse edendamiseks ja vähemusgruppide võimaluste võrdsustamiseks ning kas projekti koostamisse on eelnevalt kaasatud kogukondi, sihtgrupi esindajaid, asjakohaseid eksperte. Hinnata tuleb, kas on rakendatud soolõime põhimõtet, analüüsitud vähemusgruppide olukorda, kavandatud tegevusi vähemusgruppide kaasamiseks vms.
Taotlejate teadlikkust võib näidata ka viitamine järgmistele dokumentidele:
1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1303/2013 art. 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine” ja art. 8 „Säästev areng” nõuded;
2) Soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud naiste ja meeste võrdse kohtlemise normide ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustustest;
3) Võrdse kohtlemise seaduses sätestatud vähemusgruppidesse kuuluvate isikute võrdse kohtlemise normidest;
4) Nn universaalse disaini põhimõtetest ja normidest või selliste teadmiste kujunemine tegevuste käigus.
Meetmete mõjude ja tegevuste tulemuslikkuse hindamine
Meetmete ja tegevuste mõjude hindamisel tuleb pidevalt analüüsida, millised on siht- ja sidusrühmade sisesed erinevused nii soolisest, vanuselisest kui ka rahvuse/emakeele aspektist.
Statistikale tuginemine ja tegevuste kohandamisel sooliste, vanuseliste, rahvuse ja puudelisuse aspektide silmaspidamine aitab tõhustada meetmete mõju.
Tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks uuringute ja analüüside läbiviimisel tuleks andmeid koguda ja analüüsida ka soo, rahvuse ja vanusegruppide lõikes, et oleks võimalik hinnata läbiviidud tegevuste mõju soolise võrdsuse edendamisele ja vähemusgruppidele võrdsete võimaluste tagamisele.
Teenuste kujundamine
Erinevate teenuste kujundamisel tuleb arvestada sooliste, vanuseliste ja/või rahvuspõhiste stereotüüpsete arusaamadega, mis võivad mõjutada teenusesaajate hoiakuid, enesehinnangut, vajadusi ning teenuste kasutamist. Nii näiteks mõjutavad just traditsioonilised arusaamad naiste ja meeste rollidest eriala- ja kutsevalikuid, tööturuteenuste kasutamist, sotsiaalsete suhtevõrgustike olemasolu ja iseloomu.
Taristud
Taristute ehitamise, rekonstrueerimise, renoveerimise (nt esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine, erihoolekande teenuskohtade loomine jms) üheks tingimuseks on juurdepääsu võimaldamine puudega ja eakamatele inimestele ehk universaalse disaini põhimõtete jälgimine.
Hangetes on oluline täpsustada, millist mõju läbivatele teemadele projektidelt oodatakse.
Otsustusprotsessides, mis puudutavad projektide valikut ja investeeringute kava, peavad osalema ka lõppkasusaajad, kelle arvamuste põhjal saab lähtuda vastavatele gruppidele võrdsete võimaluste loomise vajadusest.
Samuti tuleb töötajate värbamisel ja tasustamisel järgida võrdse kohtlemise põhimõtet.
Abikõlblikkus
Abikõlbulikeks tuleks lugeda kõik selliste toodete ja teenuste arenduste, mis arvestavad puudega inimeste ligipääsetavust, sh informeerimisel, veebi- ja IT-lahendustes kui ka füüsilisel juurdepääsul ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise ekspertide ja koolituste läbiviimise kulud.
Väljundindikaatorid
Väljundnäitajate eristamine soo, vanusgruppide, rahvuse ja puudega inimeste kaupa võimaldab hinnata:
- tegevuste mõju mõlemale soole ning tagada, et tegevustest saavad võrdselt kasu nii mehed kui naised;
- tegevuste mõju vähemusgruppidele võrdsete võimaluste tagamisele.
Aruandlus
Aruandes kajastatava informatsiooni loetelus on kohustus koguda andmeid soo, vanusgruppide, rahvuse ja puudega inimeste kaupa, et hinnata toetatavate tegevuste panust soolise võrdõiguslikkuse ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamisesse.
Statistiliste andmete kõrval võib kasutada ka sihtgruppide tagasisidet, mis võimaldab poliitikameetmeid parendada