Ühissätete määrus (EL) nr 1303/2013
Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi struktuuri- ja investeerimisfondide raha kasutamisel on kohustuslik järgida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Praktikas tähendab see, et kõikide struktuurifondidest toetatud tegevuste puhul, vaatamata tegevuste valdkonnale ja otsestele eesmärkidele, tuleb edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust, sotsiaalsete gruppide võrdset kohtlemist ning puuetega inimeste juurdepääsu. Nõue kehtib nii toetuse jagamist korraldavatele asutustele kui ka toetuse saajatele ning selle järgimine on kohustuslik nii struktuuritoetuste planeerimisel ja jagamisel kui ka kasutamisel ning seires ja hindamisel.
Keskne on määruse artikkel 7 (meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine), mille kohaselt peab iga liikmesriik tagama, et kõik meetmed võtavad arvesse ja toetavad läbivalt meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning sooküsimuste lõimimist. Sama sätte kohaselt on keelatud diskrimineerimine soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning tuleb erilist tähelepanu pöörata puuetega inimeste juurdepääsule.
Artikkel 7 kohustuste täitmiseks peab valitsus kaasama soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise asjatundjaid. Artikkel 5 kohaselt lasub valitsusel kohustus läbivalt kaasata valitsusvälised organisatsioonid ja organid, kes vastutavad soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise vältimise edendamise eest ning tagada, et on olemas piisavad struktuurid, mis annavad valitsusele nõu soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu küsimustes.
Kuna artikkel 7 nõuete järgimine on kohustuslik ka toetuse taotlejale ja saajale, on soovitatav kaasata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise eksperte, sealhulgas kodanikuühendusi, ka projektide ettevalmistamisse ja projektitegevuste elluviimisesse. Seda enam, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgitakse ka rahastatavate projektide valikul (artikkel 125.3.a) ii) ja iii)). Projekti mõju läbivatele teemadele ja sealhulgas võrdsete võimaluste tagamisele on üks viiest seirekomisjoni poolt kinnitatud üldisest projektivaliku kriteeriumist. Teisisõnu hinnatakse iga projekti puhul ka selle mõju soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisele. Samuti kontrollib korraldusasutus tegevuste elluviimise käigus ja lõpus, kas projekti tegevused vastavad soolise võrdõiguslikkuse edendamise, võrdse kohtlemise ja puuetega inimeste juurdepääsu põhimõtetele (Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1011/2014, III Lisa, punkt 2.2.3.6).
Kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonide ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamise eest vastutavate organite esindajad tuleb kaasata ka seirekomisjonidesse (artikkel 48). Seirekomisjonid kontrollivad programmide elluviimist ja edusamme ning muuhulgas ka soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja diskrimineerimise vältimise, sealhulgas puudega inimeste juurdepääsu edendamise meetmeid (artikkel 110.1.f)).
Lõpuks paneb ühissätete määrus liikmesriikidele kohustuse esitada mitmeid aruandeid, mis peavad samuti sisaldama teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohta. 2017. aasta rakendamise aruandes tuleb anda hinnang meetmetele, mis võtavad arvesse artikkel 7 põhimõtteid (artikkel 50 ja artikkel 111) ning 2017. ja 2019. aasta eduaruannetes tuleb esitada kokkuvõte struktuurifondide horisontaalsete põhimõtete ja poliitikaeesmärkide rakendamiseks võetud meetmetest (artikkel 52).
Struktuuritoetuste kavandamise käigus viidi läbi eelhindamised, mille eesmärk oli parandada programmi väljatöötamise kvaliteeti. Ühissätete määruse näeb ette, et eelhindamise käigus tuleb muuhulgas hinnata võrdsete võimaluste edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks kavandatud meetmete piisavust (artikkel 55.3.l)). 2012-2013 läbiviidud eelhindamine (lk 97-110) ja 2013. aasta keskkonnamõju strateegiline hindamine (punkt 5.4.3) rõhutasid, et Eesti ei ole piisavalt tähelepanu pööranud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise tagamisele.
Enne Euroopa Komisjoniga partnerlusleppe allakirjutamist või erandjuhul hiljemalt 31. detsembriks 2016 tuleb täita ühissätete määruses ette nähtud eeltingimused. Üldised eeltingimused (XI Lisa II osa) sätestavad kohustuse kaasata struktuurifondide ettevalmistamisse ja rakendamisse organid, kes vastutavad võrdse kohtlemise, soolise võrdõiguslikkuse ja puuetega inimeste õiguste kaitse eest ning tagada, et on olemas piisavad struktuurid, mis annavad nendes küsimustes nõu. Eestis annab vastavat nõu Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei alla loodud ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus. Samuti rõhutavad mitmed valdkondlikud eeltingimused (XI Lisa I osa) võrdsete võimaluste tagamise ja soolise aspektiga arvestamise kohustust. Nii on Eesti riik võtnud endale kohustused edendada sotsiaalset kaasatust tööturul, võidelda vaesuse ja diskrimineerimise vastu ning vähendada soolisi erinevusi haridus-ja kutseharidusvalikutes.