Euroopa Liidu õigusaktid perioodil 2014-2020
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise kohustus ÜKP fondide rahastuse kasutamisel tuleneb Euroopa Liidu määrustest ning Eesti õigusaktidest ja lepingutest. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrused on otsekohalduvad ja kohustuslikud struktuurifondide rahastuse kasutamise kõikides etappides. Määrus on vahetult kohaldatav, see tähendab, et õigusakt kehtib kogu EL territooriumil ilma siseriiklike kehtestamisprotseduurideta.
Ühissätete määrusega ((EL) nr 1303/2013) sätestatakse ühised eeskirjad, mida kohaldatakse kõikidele struktuurifondidele (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond). Ühissätete määrusega kehtestatud nõuetest soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks loe lähemalt.
Euroopa Sotsiaalfondi määrusega ((EL) nr 1304/2013) kehtestatakse Euroopa Sotsiaalfondi, sh noorte tööhõive algatuse ülesanded, sotsiaalfondist antava toetuse ulatus, erisätted ja rahastamiskõlblike kulude liigid. Euroopa Sotsiaalfondi ülesanne on edendada tööhõivet ja töö kvaliteeti, parandada juurdepääsu tööturule, toetada töötajate geograafilist ja tööalast liikuvust ning aidata neil kohaneda tööstuslike muudatustega ja jätkusuutlikuks arenguks vajalike tootmissüsteemide muudatustega. Euroopa Sotsiaalfondi määrusega kehtestatud nõuetest soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks loe lähemalt.
Euroopa Regionaalfondi määrusega ((EL) nr 1301/2013) ülesanne on rahastada meetmeid, mille eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, korvates olulisemat piirkondlikku ebavõrdsust liidus piirkondade majanduse jätkusuutliku arengu ja struktuurilise kohandamise kaudu, sh taandarenevate tööstuspiirkondade ja mahajäävate piirkondade ümberkorraldamise kaudu. Kuigi Euroopa Regionaalfondi määrus ei sisalda eraldi sätteid soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja soolise aspekti lõimimise ning diskrimineerimise vältimise kohta, kehtivad ERF-ist rahastatavatele meetmetele kõik ühissätete määruses esitatud regulatsioonid.
Horisont 2020 määrus ((EL) nr 1291/2013) millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020. Programmi „Horisont 2020” raames välja töötatud tegevus peaks edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust teadustöös ja innovatsioonis, käsitledes konkreetselt soolise ebavõrdsuse põhjuseid, kasutades täielikult ära nii nais- kui ka meessoost teadlaste potentsiaali ning kaasates soolise mõõtme teadustöö ja innovatsiooni sisusse, pöörates samuti erilist tähelepanu soolise tasakaalu tagamisele, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadustöö- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ning muudes asjakohastes nõuandvates või ekspertkogudes, et parandada teadusuuringute kvaliteeti ja ergutada innovatsiooni. Samuti tuleb tegevuses püüelda Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 ning ELi toimimise lepingu artiklis 8 sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamise poole.
Määruse lisas 1 “Erieesmärkide ja tegevuse põhisuunad” on kirjeldatud soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõtted programmis “Horisont 2020”:
Soolise võrdõiguslikkuse edendamine teaduse ja innovatsiooni valdkonnas on liidu kohustus. Programmis „Horisont 2020” käsitletakse soolise dimensiooni küsimust valdkondade vahelise küsimusena, et luua tasakaal naiste ja meeste vahel ning integreerida sooline mõõde teadusuuringute ja innovatsiooni kavandamisse ja sisusse.