EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Kuidas teha nii, et eurotoetustest oleks kasu kõigile?

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Kuidas teha nii, et eurotoetustest oleks kasu kõigile?

Eesti elu edendamisel on oluline roll Euroopa Liidu toetustel, mida kasutavad hariduse, tervishoiu, transpordi, keskkonna, ettevõtluse, sotsiaalkaitse ja teiste valdkondade edendamiseks paljud kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, mittetulundusühingud ja ettevõtted. Ainuüksi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatakse perioodil 2014-2020 üle 10 000 projekti üle 4 miljardi euro ulatuses. Kuidas aga teha nii, et eurotoetustest saaksid kasu võimalikult paljud ühiskonnagrupid?

Kõigile võrdsete võimaluste loomine saab ühiskonnas sündida vaid koostöös. Mõnikord piisab väga väikestest tähelepanekutest ja tegudest, et tuua kaasa suuri muutusi. Niisiis tasub oma põhitegevuse raames – olgu selleks tööturuteenuste pakkumine või linnaväljakute korrastamine –  hoolikalt läbi mõelda, kuidas aidata kaasa sellele, et nendest tegevusest saaksid kasu nii noored kui eakad, naised kui mehed, samuti erivajadusega inimesed. 

Kust alustada? Pakume võimalust õppida teiste õnnestumistest ning toome välja mõned head näited, mis võiksid innustada oma tegevustele võrdsete võimaluste nurga alt mõtlema. Alustada võiks siinkohal kolmest küsimusest.

Esiteks: mida saan teha ligipääsetavuse parandamiseks?

Kui sageli tulevad ligipääsetavusele mõeldes esimesena pähe kaldtee või lifti ehitamine, siis tegelikult nö „uksest sissepääsemisest“ üksi ei piisa. Ehitiste, infokeskkonna ja teenuste loomine tuleb läbi mõelda väga erinevate vajadustega kasutajate seisukohast. Heaks eeskujuks võib siinkohal tuua Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuse, kes kaasas erivajadustega inimestele tervikliku muuseumikogemuse pakkumiseks puudega inimeste esindusühingud juba renoveerimistööde planeerimise faasis. Tulemuseks on Eestis ainulaadne muuseum, mille mugavaid liikumisteekondi ja eksponaate saavad nautida nii nägemis-, kuulmis-, liikumis- kui ka intellektipuudega inimesed, samuti  lapsed, eakad, lapsevankriga liiklejad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed ja paljud teised. Muuseumi peamine soovitus on mõelda juba päris projekti algusjärgus erivajadustega inimestele ligipääsetavuse loomine detailideni läbi  – nii on odavam ning ei pea hiljem tegelema kulukate vigade parandustega.

Vaata videost, milliseid nõuandeid jagab Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus oma projektis ligipääsetavuse edendamiseks.

Soovitan alati, et midagi nullist luues mõelge ligipääsetavusele juba kohe alguses. Siis ei pea loodud kontseptsiooni hiljem lõhkuma.” Jakob Rosin, Eesti Pimedate Liit

Teiseks: mida  saan teha naiste ja meeste võrdsuse suurendamiseks?

Vahel ei pruugi ühiskonnaelus osalemisel olla takistuseks mitte füüsilised piirangud, vaid ühiskonnas juurdunud stereotüübid ja hoiakud, näiteks uskumus, et tehnoloogia ja programmeerimise valdkond on pigem meeste pärusmaa. Ühest küljest teame, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas on suur puudus oskuslikust tööjõust, teisalt oli aga naiste osakaal 2019/2020 õppeaastal IKT valdkonnas kõigest 29%.  Selle lõhe ületamiseks võttis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ette teavituskampaania, mille eesmärk oli kummutada soostereotüüpe ja julgustada tüdrukuid IKT valdkonna erialasid julgemini valima. Selleks korraldati tüdrukutele inspireerivate esinejatega töötubasid, mis ühtlasi avardasid arusaama, et IT-valdkond koosneb tegelikult väga erinevatest oskustest, mitte ainult programmeerimisest. Et jõuda ka vene keelt kõnelevate noorteni, tehti töötubasid ka Ida-Virumaal. 

Stereotüüpe on me ümber palju ning pahatihti ei pane inimesed ise tähelegi, et neid kannavad. Näiteks võib huviringi juhendaja alateadlikult suunata poisse rohkem programmeerimise ja tüdrukuid rohkem n-ö ilusamate tegevuste, nagu kujundamine, suunas. Tegelikult aga võiksid nii poisid kui ka tüdrukud IKT valdkonnas väga erinevaid ameteid proovida.” Kristi Kivilo, MKM-i IT-oskuste valdkonna juht

Oma projekti tegevuste kavandamisel tasubki kindlasti läbi mõelda, millised soolised lõhed on selles valdkonnas, mida  projektiga edendatakse – olgu selleks siis tööturg, haridus või hooldus –  ning kuidas vältida ning ületada stereotüüpe, mis neid lõhesid toidavad.

Vaata videost, milliseid nõuandeid jagab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma projektis soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Kolmandaks: kuidas märgata oma sihtrühma mitmekesiseid vajadusi?

Hea projektiplaani eelduseks on tunda oma sihtrüma ja teada (mitte eeldada), mida ta vajab. Selleks tasub  üle vaadata oma sihtrühma vanuselise, rahvuselise, soolise ja muudel tunnustel põhineva jaotuse ja võimalusel küsida otse sihtrühma liikmetelt, mida nad vajavad selleks, et pakutud tegevustes, teenustes või mujal osaleda. Näiteks MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus on mitmete projektide juures mõistnud, et väikelaste vanematel on iga minut kullahinnaga ning koolitustel osalemise takistuseks võib saada lapsehoiu puudumine. Seetõttu pakuvad nad väikelaste vanematele lapsehoiuteenust ning annavad sellest ka osalejatele eelnevalt teada. Nii teab väikelapse vanem, et ka tema on koolitusele oodatud.

Olenemata sellest, millises valdkonnas tegutsetakse, tasub kriitiliselt üle vaadata valitud suhtluskanalid ning mõelda, kas praegusel kujul jõutakse oma teabega ikka kõigi huviliste ja sihtrühmadeni, kes võiksid tegevusest kasu saada. Kui paistab, et näiteks koolitustel osalev seltskond on väga ühetaoline, võib arvata, et sõnum levib liiga kitsas ringis ning tasub mõelda, kuidas seda ringi laiendada.

Ühel hetkel sai selgeks, et on vajadus ka eraldi venekeelsete rühmade järele. Muu hulgas nuputasime, kuidas jõuda oma sõnumitega paremini venekeelsete noorteni, ning avastasime, et hästi töötab see, kui panna Tartus infot suurte paneelmajade infotahvlitele. Täitsa ootamatu lahendus, aga töötas.” Ingrid Purje, Johannes Mihkelsoni Keskuse töökeskuse suuna juht

Vaata videost, milliseid nõuandeid jagab MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus sihtrühma vajaduste märkamiseks.

Selleks, et jõuaksime kõigini, on vaja mõelda igaühele eraldi

Nutikad teenusedisainerid ja innovaatilised lähenejad on ammu mõistnud, et keskmist inimest ei ole olemas, ja kui ongi, siis välistab ainult temale suunatud tegevus suurema osa kliente või kodanikke. Seetõttu ei ole ka soolise võrdõiguslikkuse või ligipääsetavusega arvestamine muu, kui kaasas käimine inimesekesksete teenuste ja avaliku ruumi arenduse põhimõtetega. Selleks, et jõuaksime kõigini, on vaja sageli mõelda igaühele eraldi.

Innustavaid näiteid selle kohta, kuidas oma projektis kaasa aidata võrdsete võimaluste loomisele, leiad kogumikust „Parimad viisid võrdsete võimaluste loomiseks. Häid näiteid perioodil 2014-2020 struktuuritoetuste abil rahastatud projektidest“. Kogumikuga saab tutvuda siin.

Postitus on ilmunud Sotsiaalministeeriumi blogis.