EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Milline on seis soolise võrdõiguslikkusega haridusprojektides?

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Milline on seis soolise võrdõiguslikkusega haridusprojektides?

Mõttekojal Praxis valmis analüüs, millega soovisime välja selgitada, kas ja kuidas on soolist võrdõiguslikkust edendatud struktuurivahenditest rahastatud haridusprojektides.

Analüüsitud projektid hõlmasid haridustugiteenuseid, karjääriteenuseid ja õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitusi.

Analüüsist selgus, et projektide elluviijad on teadlikud võrdsete võimaluste edendamise kohustusest. Teisalt ei saa see teema põhitegevuse kõrval pahatihti piisavalt sisukat tähelepanu. Peamine põhjus on taotlejate vähene teadlikkus sellest, kuidas täpselt soolise võrdsust oma projektis edendada. Sageli arvatakse, et võrdsuse edendamine on tagatud siis, kui puudub diskrimineerimine (näiteks koolitusel võivad osaleda nii mehed kui ka naised). Naiste ja meeste võrdsuse saavutamiseks ei piisa aga sellest, et praegust olukorda ei halvendata. Seda eriti haridusvaldkonna puhul, kus soolised lõhed kanduvad hiljem edasi ka tööturule.

Mida Praxise analüüs olukorra parandamiseks soovitab?

Analüüs toob välja mitmeid soovitusi, mida arvestades saab paremini edendada soolist võrdõiguslikkust nii projektide  planeerimise kui ka elluviimise juures. Esiteks tuleb suuremat rõhku panna probleemi määratlemisele ehk soolõhede kaardistamisele. Selleks on vaja senisest enam kasutada soopõhiseid andmeid. Soolise ebavõrdsuse põhjusi hariduses uurimata ja tundmata, ei ole võimalik sugude võrdsust selles valdkonnas edendada.

Samuti tuleb sisulisemaks ja kasutajasõbralikumaks muuta taotlusvormide ja aruandluse ülesehitus. Taotlusvormides sõnastatud võrdsete võimaluste, sh soolise võrdsuse kui läbiva teema mõju küsimusele on praegu võimalik vastata soolisele võrdsusele põhjalikku tähelepanu pööramata. Samuti on võimalik projekti läbiviijal vormides kinnitada, et projekt toetab võrdseid võimalusi, ilma et tegevused selle teemaga tegelikult tegeleks. Sama mure kandub sealt edasi ka aruandlusse. Selleks et liikuda soovitud muutuse suunas, tuleb soolise võrdsuse edendamise teemat käsitleda nii taotlusvormis, juhistes, hindamisprotseduuris kui ka tagasiside andmisel.

Kokkuvõtteks – kui projekti elluviija jäetakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajaduse märkamisel ja sisustamisel nö üksi, siis on oht, et jäävad kasutamata mõjusad lahendused, mis aitaks soolist võrdõiguslikkust projektidesse sisukalt lõimida.

Analüüsis on mitmeid soovitusi ministeeriumide poliitikakujundajatele, rakendusüksuste juhtidele ja ekspertidele ning projektide läbiviijatele, kuidas tõhustada soolise võrdõiguslikkuse kui põhimõttega arvestamist struktuurivahenditest rahastatud haridusprojektides. Loe lähemalt aruandest.

Analüüsi rahastati Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondi vahenditest.